Pergi ke kandungan

Kallista Kann

Mantad Wikipedia
Kallista Kann
Kinosusuon(1895-02-28)Mansak 28, 1895
Dorpat, Governorate of Livonia, Russian Empire
Tadauwulan
minidu pogun		Gomot 23, 1983(1983-03-23) (umul 88)
Tallinn, Estonia
MomogunEstonian
KalajaPuru linguistik

Hermine Kallista Kann 28 Mansak1895 – 23 Gomot 1983) nopo nga puru linguistik om mongingia' mantad Estonia.[1]

Koposion pogulu om pondidikan

[simbanai | simbanai toud]

Nosusu i Kallista Kann id Tartu id Gabenorat Livonia, Empayar Rusia, tanak do mongingia' sikul i Hans Kann (1849–1932) om Liisa Kann (née Pettai, 1856–1936). Isido nopo nga tobpinai do mongingia' muzik i Salme Kann. Ontok toun 1913, nakaawi isido ponginabasan id Sikul Pintangaan Tongoondu Pushkin Tartu (Tartu Pushkin High School for Girls), om tinumanud isido program universiti montok tongoondu id Kharkiv mantad 1916 gisom 1918.

Mantad 1927 gisom 1932, monginobos isido id Fakulti Falsafah Universiti Tartu, om nakaawi ponginabasan miampai cum laude ontok toun 1932. Mantad toun 1935 gisom 1936, minongoput isido sinikulan hilo Paris sabaagi felo Institut Ponoriukan Perancis Tartu (French Research Institute of Tartu) (Boros Estonia:Tartu Prantsuse Teaduslik Instituut, Boros Perancis:l'Institut scientifique français de Tartu).[2] Ontok toun 1937, mongumolig isido tesis sarjana dau, La Place de l'Adjectif dans 'Erec et Enide' et 'Cligés' par Chrétien de Troyes (Kinoyonon Boros Ula id suang Érec et Énide om Cligès di Chrétien de Troyes)[3][4] id Universiti Tartu om nakaanu ijazah sarjana (i nookunan ontok toun 1946 sabaagi ijazah doktor falsafah id suang gana filologi).

Kalaja

[simbanai | simbanai toud]

Mantad toun 1914 gisom 1925, mongia' i Kallista do boros suai id Ukraine om Georgia. Mantad toun 1927 gisom 1935, maso ponginabasan disido id universiti, nosiliu isido setiausaha Institut Ponoriukan Perancis Tartu.[5][6] Mantad toun 1936 gisom 1944, mongia' isido Boros Jerman om Perancis id Sikul Perancis Tallinn. Mantad toun 1944 gisom 1945, nosiliu isido luguan mongingia' id Sikul Pintangaan No. 4 id Tallinn (mantad nopo di toun 2006, ointutunan sabaagi Tallinn Kristiine High School).[7]

Mantad toun 1945 gisom 1949, isido nopo nga lungkitas wanan id Jabatan Filologi Bansa-bansa Eropah Kotonobon toi ko' Department of Philology of Western European Nations (pinungaranan kawagu sabaagi Jabatan Boros-boros Eropah Kotonobon ontok toun 1947) id Universiti Pogun Tartu. Ontok toun 1949, pinosiliu isido sabaagi profesor madya om mongia' id Jabatan Boros-boros Eropah Kotonobon (Department of Western European Languages) mantad toun 1950 gisom 1952; id nombo ontok toun 1953, pinaamung o jabatan diti do Jabatan Boros Songgkosuai (Department of Foreign Languages),[8] om mongia' isido hilo mantad toun 1953 gisom 1961. Mantad toun 1961 gisom 1963, nosiliu isido luguan Jabatan Boros German om momuru sabaagi profesor madya id jabatan dii mantad toun 1963 gisom 1966. Tinumingkod isido ontok toun 1966.

Susumikul nopo di noia' dau nga kohompit no momoomolihis om puru falsafah i Jaan Kaplinski, maamamadalin i Nora Kaplinski [et], maamamadalin om editor i Leili-Maria Kask [et], maamamadalin i Lauri Leesi [et], maamamadalin om sarjana sastera i Ott Ojamaa [et], om nogi puru linguistik om maamamadalin i Henno Rajandi [et].

Bibliografi

[simbanai | simbanai toud]
  • 1937: La Place de l'Adjectif dans 'Erec et Enide' et 'Cligés' par Chrétien de Troyes (master's thesis, University of Tartu)
  • 1949: Grammaire française avec exercices (Tartu: Teaduslik Kirjandus)
  • 1959: Prantsuse-eesti sõnaraamat (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus)
  • 1961: Saksa keele õpik 1, with Felix Kibbermann and Gerda Raadi (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus)
  • 1961: Saksa keele õpik 2 (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus)
  • 1964: Eesti-saksa sõnaraamat, multiple contributors (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus)
  • 1964: Praktische deutsche Phonetik für Esten, with Felix Kibbermann (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus)
  • 1966: Prantsuse keele õpik: kõrgematele õppeasutustele (Tallinn: Valgus)
  • 1966: Prantsuse keele õpik: manuel de français (Tallinn: Valgus)
  • 1979: Eesti-prantsuse sõnaraamat, with Nora Kaplinski (Tallinn: Valgus)
  • 1979: Kirjad J. Silvetile (Tartu)

Sukuon

[simbanai | simbanai toud]
  1. ↑ Mutt, Oleg (1965). "Eminent Estonian Specialist in Romance Philology". Советское финно-угроведение. 1 (2): 150–151.
  2. ↑ Rutiku, Siret; Kegelmann, René (2003). Germanistik in Tartu/Dorpat: Rückblick auf 200 Jahre. Tartu: University of Tartu. p. 60.
  3. ↑ Tartu Riiklik Ülikool (1987). Tartu Riikliku Ülikooli õppeteaduskoosseisu biobibliograafianimestik 1944–1980. Tallinn: Valgus. p. 214.
  4. ↑ "Hermine Kallista". Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944. Rahvusarhiiv. Linoyog ontok November 24, 2023.
  5. ↑ Viiret, Veronika (1989). "Romaani filoloogi meenutusi". Akadeemia. 1 (8): 1706. ISSN 0235-7771.
  6. ↑ Varik, Akso. "L'Institut scientifique français de Tartu de 1922 à 1941". France-Estonie. l’Association France-Estonie. Linoyog ontok November 24, 2023.
  7. ↑ "School History". Tallinna Kristiine Gümnaasium. Tallinna Kristiine Gümnaasium. Linoyog ontok November 24, 2023.
  8. ↑ Siilivask, Karl (1985). History of Tartu University, 1632–1982. Tallinn: Perioodika. p. 255.
Naanu mantad "https://dtp.wikipedia.org/w/index.php?title=Kallista_Kann&oldid=23024"