Pergi ke kandungan

Osaka

Coordinates: 34°41′38″N 135°30′8″E / 34.69389°N 135.50222°E / 34.69389; 135.50222
Mantad Wikipedia

Osaka
Osaka Castle and Osaka Business Park
Shinsekai
Dotonbori at night
Sumiyoshi-taisha Hongu
Sumiyoshi-taisha Sorihashi
Shitennoji and Abeno Harukas
Midōsuji
Nakanoshima
Mantad sawat, gibang kumaa wanan: Osaka Castle and Osaka Business Park, Tsūtenkaku menara id Shinsekai, Dōtonbori, The Dainihongu (second sanctuary) and Sorihashi bridge of Sumiyoshi Taisha shrine, Shitennō-ji within Abeno Harukas, Midōsuji Avenue om pulau Nakanoshima
Flag of Osaka
Official seal of Osaka
Map
Location of Osaka in Osaka Prefecture
Location of Osaka in Osaka Prefecture
Ralat Lua pada baris 526 di Modul:Location_map: Unable to find the specified location map definition: "Module:Location map/data/Japan Kansai" does not exist.
Coordinates: 34°41′38″N 135°30′8″E / 34.69389°N 135.50222°E / 34.69389; 135.50222
CountryJapan
RegionKansai
PrefectureOsaka Prefecture
IslandHonshu
Government
 • BodyOsaka City Council
 • MayorHideyuki Yokoyama (ORA)[1]
Area
 • Designated city225.21 km2 (86.95 sq mi)
 [2][circular reference]
Population
 (March 1, 2021)
 • Designated city2,753,862
 • Rank3rd in Japan
 • Ketumpatan12,214/km2 (31,630/sq mi)
 • Metro19,303,000 (2019, Keihanshin)
Time zoneUTC+9 (Japan Standard Time)
- TreeCherry
- FlowerPansy
AddressOsaka City Hall: 1-3-20 Nakanoshima, Kita-ku, Osaka-shi, Osaka-fu
530-8201
Phone number06-6208-8181
Websitecity.osaka.lg.jp
Osaka
Japanese name
Kanji
  • 大阪
  • (obsolete) 大坂

</noinclude> Osaka (Jepun: 大阪市, Hepburn: Ōsaka-shi, pronounced [oː.sa.kaꜜ.ɕi]; commonly just 大阪, Ōsaka [oː.sa.ka] ) nopo nga iso kakadayan i pinatatap poimbida id Wilayah Kansai hilo Honshu, Jepun. Ii nopo nga ibu negeri om kakafayan bobos ogumu mogigion id Wilayah Osaka, om kakadayan kotolu bobos ogumu mogigion id Jipun, kalapas kinoyonon poimbida Tokyo om Yokohama. Miampai populasi sogimunu 2.7 riong tulun tumanud bancian 2020, Osaka nogi nga komponen bobos tagayo do Kinoyonon Metropolitan Keihanshin, ii no kinoyonon metropolitan koduo bobos tagayo id Jipun[4] om kinoyonon kakadayan ko-10 bobos agayo id pomogunan miampai lobi mantad 19 riong mogigion.[3]

Maya tradisonal, Ōsaka nopo kaka nga longkod ekonomi Jipun. Mondidikot timpu Kofun (300–538), nokoburu ii sumiliu iso pelabuhan wilayah di oponsol, om ontok abad ko-7 om ko-8, kiguno ii sabaagi ibu kota empayar daamot. Tumilombus mumang buru o Osaka ontok timpu Edo (1603–1867) om nointutunan sabaagi longkod koubasanan Jipun. Kalapas Ponondulian Meiji, nokoburu Osaka id psisuk saiz om industri di osiau. Ontok toun 1889, tinuridong o Osaka sabaagi iso perbandaran. Koburuon di tosikap minopoinggumu mogigion poingompus dekad sumusuhut, om ii nopo timpuunon 1900-an, nosiliu Osaka sabaagi longkod perindustrian ontok era Meiji om Taishō. Minanahak Osaka do sakadai toponsol kumaa goos koburuon kawagu, pamalanan kakadayan om piawaian pengezonan ontok timpu kalapas pisangadan, om nokoburu kakadayan diti miampai osikap sabaagi iso mantad longkod kousinan oponsol id Kinoyonon Metropolitan Keihanshin.

Osaka nopo nga iso longkod kousinan oponsol id Jipun om nookunan sabaagi iso kakadayan i bobos mogikaakawo koubasanan (multicultural) om kosmopolitan id pogun dii. Kakadayan nopo diti nga walai do Bursa Saham Osaka om nogi ibu pejabat syarikat elektronik multinasional miagal do Panasonic om Sharp. Osaka nogi nga longkod ponoriukan om koburuon antarabansa om noobian do piipiro universiti miagal do Unoversiti Osaka, Universiti Metropolitan Osaka, om Universiti Kansai. Piipiro mercu tanda ointutunan id kakadayan diti kaampai no Istana Osaka, Akuarium Kaiyukan Osaka, Dōtonbori, Tsūtenkaku id Shinsekai, Taman Tennōji, Abeno Harukas, Kuil Agung Sumiyoshi Taisha, om Shitennō-ji, iso mantad kuil Buddha bobos otuo id Jipun.

Etimologi

[simbanai | simbanai toud]

Ōsaka kirati do "nulu agayo" toi ko' "kotidangan tagayo". Au otolinahasa soira lobi atalang o ngaran diti miabal do ngaran nokopogulu ii no Naniwa, nga kointalangan (bukti) poinsuat di bobos otuo popokito pomogunoon ngaran Osaka ontok toun 1496.[5][6]

Mondidikot timpu Edo, gunoon o ponutan kanji 大坂 (Ōsaka) om 大阪 (Ōsaka) miampai mirolot, om monunuat Hamamatsu Utakuni [ja], id suang buuk dau Setsuyo Ochiboshu i pinalabus ontok toun 1808, minapatayad do kanji nopo nga au korohian kopio tu rati harfiah nopo dau nga "gumuli kumaa id tana," om naalanan ii do . Kanji (tana) nga kopiagal nogi do kanji (kesatria), om nopo nga kirati do gumaga, dadi orotian o sabaagi "samurai sumaap." [minog do kisukuon] Pinosiliu o sabaagi ngaran nokoimagon ontok toun 1868 kalapas Ponondulian Meiji. Kakal po gunoon o kanji laid (坂) miampai kirontob, koubasanan nopo nga id suang konteks sajara. Soira gunoon sabaagi ponginibaan, kanji moden han nopo nga sumuku do Kakadayan Osaka toi ko' Wilayah Osaka.

Nontodon: Zaman Jōmon dan Yayoi

[simbanai | simbanai toud]

Ontok timpu Jōmon (7,000 BCE), wilayah Osaka timpu baino nopo nga kogumuan poingobug do waig, om Uemachi Plateau (上町台地, Uemachi Daichi) mombontuk semenanjung miampai 12 km konoruon om 2.5 km kalaabon i popitongkiad Teluk Kawachi mantad Rahat Seto Inland.[7][8] Ii nopo kaka nga iso mantad kinoyonon koiso i ionon do momogun Jipun gama do kouyuuyuhonn geologi di manahak untung, osima waig ayami om vegetasi di oluub, om nogi kinoyonon dii i oumoligan mantad palangan militer.[7]

Intangai nogi

[simbanai | simbanai toud]
  1. Johnston, Eric (Ngiop 8, 2019). "Osaka leaders win in elections to swap roles, but merger prospects unclear" – via Japan Times Online.
  2. with undecided boundary, see Japanese wiki ja:大阪市
  3. 3.0 3.1 Ralat maganu:Tag <ref> tidak sah; tiada teks disediakan bagi rujukan yang bernama japan2
  4. Ralat maganu:Tag <ref> tidak sah; tiada teks disediakan bagi rujukan yang bernama stats-boj
  5. Gyūichi, Ōta (2011). The Chronicle of Lord Nobunaga. Brill Publishers. pp. 153–154. ISBN 978-90-04-20162-0. Linoyog ontok Madas 16, 2019.
  6. Ring, Trudy; Watson, Noelle; Schellinger, Paul, eds. (1996). Asia & Oceania: International Dictionary of Historic Places. Routledge. p. 650. ISBN 1-884964-04-4. Linoyog ontok Madas 16, 2019.
  7. 7.0 7.1 "Uemachidaichi - A journey to ancient osaka". www.osaka-info.jp. Mikat 1, 2007. Pinoopi mantad sand̠ad ontok Momuhau 28, 2012.
  8. Ralat maganu:Tag <ref> tidak sah; tiada teks disediakan bagi rujukan yang bernama plain

Pambasaan potilombus

[simbanai | simbanai toud]
  • Benesch, Oleg (2018). "Castles and the Militarisation of Urban Society in Imperial Japan" (PDF). Transactions of the Royal Historical Society. 28: 107–134. doi:10.1017/S0080440118000063. S2CID 158403519. Pinoopi mantad sand̠ad (PDF) ontok Milau 20, 2018. Linoyog ontok Milau 19, 2018.
  • De Lange, William (2021). An Encyclopedia of Japanese Castles. Groningen: Toyo Press. pp. 600 pages. ISBN 978-94-92722-30-0.
  • De Lange, William. (2022). The Siege of Osaka Castle: The Winter and Summer Campaigns. Groningen: Toyo Press. ISBN 978-949-2722-386
  • Gerstle, C. Andrew. Kabuki Heroes on the Osaka Stage 1780–1830 (2005).
  • Hanes, Jeffrey. The City as Subject: Seki Hajime and the Reinvention of Modern Osaka (2002) online edition Archived Mikat 13, 2012, at the Wayback Machine
  • Hauser, William B. "Osaka: a Commercial City in Tokugawa Japan." Urbanism past and Present 1977–1978 (5): 23–36.
  • Hein, Carola, et al. Rebuilding Urban Japan after 1945. (2003). 274 pp.
  • Hotta, Chisato. "The Construction of the Korean Community in Osaka between 1920 and 1945: A Cross-Cultural Perspective." PhD dissertation U. of Chicago 2005. 498 pp. DAI 2005 65(12): 4680-A. DA3158708 Fulltext: ProQuest Dissertations & Theses
  • Lockyer, Angus. "The Logic of Spectacle C. 1970", Art History, Sept 2007, Vol. 30 Issue 4, p571-589, on the international exposition held in 1970
  • McClain, James L. and Wakita, Osamu, eds. Osaka: The Merchants' Capital of Early Modern Japan. (1999). 295 pp. online edition Archived Mikat 13, 2012, at the Wayback Machine
  • Michelin Red Guide Kyoto Osaka Kobe 2011 (2011)
  • Najita, Tetsuo. Visions of Virtue in Tokugawa Japan: The Kaitokudo Merchant Academy of Osaka. (1987). 334 pp. online edition
  • Rimmer, Peter J. "Japan's World Cities: Tokyo, Osaka, Nagoya or Tokaido Megalopolis?" Development and Change 1986 17(1): 121–157. ISSN 0012-155X
  • Ropke, Ian Martin. Historical Dictionary of Osaka and Kyoto. 273pp Scarecrow Press (July 22, 1999) ISBN 978-0-8108-3622-8.
  • Ruble, Blair A. Second Metropolis: Pragmatic Pluralism in Gilded Age Chicago, Silver Age Moscow, and Meiji Osaka. (2001). 464 pp.
  • Torrance, Richard. "Literacy and Literature in Osaka, 1890–1940," The Journal of Japanese Studies 31#1 (Winter 2005), pp. 27–60 in Project MUSE

Noputan labus

[simbanai | simbanai toud]